Klikkerid ja idle-mängud on mugavad, sest need ei nõua pikka õppimist, kuid annavad siiski selge edasimineku tunde. Põhitegevus võib olla väga lihtne: klõpsata, koguda ressursse, osta parandusi ja liikuda järgmise eesmärgi juurde. Hea mäng ei piirdu siiski mehaanilise kordamisega. Oluline on mõista, millist parandust tasub eelistada, millal on mõistlik koguda ja millal on parem kogutu ära kasutada. Idle-vormingus võib areng jätkuda ka siis, kui mängija aktiivselt ei mängi, mistõttu sobivad sellised mängud lühikesteks pausideks ja rahulikuks mängimiseks ilma kiirustamata.
Selle kategooria mängu valides tasub vaadata tempot. Klikkerid tunduvad aktiivsemad: tulemus sõltub klõpsude rütmist, valitud boonustest ja õigel hetkel tehtud parandustest. Idle-mängud põhinevad rohkem planeerimisel: mängija ehitab süsteemi, suurendab tulu ja paneb arengu peaaegu iseenesest jätkuma. Algajatele sobivad paremini mängud, kus eesmärgid on selged ja mängijat ei koormata liigsete numbritega. Kogenumatele mängijatele pakuvad huvi projektid, kus tuleb ressursse jagada, pikaajalisi otsuseid hinnata ja mitut arenguteed võrrelda. Sellised mängud aitavad puhata, kuid parim tulemus sünnib ikkagi läbimõeldud valikutest.