Õudusmängud on huvitavad mitte ainult sellepärast, et need hirmutavad, vaid ka seetõttu, et need panevad proovile tähelepanu, mälu ja olukorra lugemise. Selles žanris tekib pinge sageli pimedast keskkonnast, ootamatutest helidest, piiratud ressurssidest ja tundest, et mängija ei tea täielikult, mis toimub. Mõnikord on peamine eesmärk põgeneda, teinekord tuleb peituda, leida võti, lahendada mõistatus või otsida väljapääsu ohtlikust kohast. Hea õudusmäng ei loo hirmu ainult äkiliste ehmatustega, vaid atmosfääri, tempo ja mängija ettevaatlike otsuste abil.
Selle kategooria mängu valides tasub vaadata hirmu taset, mängu tempot ja eesmärgi selgust. Lihtsad õudusmängud sobivad lühikeseks mängukorraks: reeglid saavad kiiresti selgeks, pinge tekib kohe ja iga katse aitab meelde jätta uue detaili. Keerukamates versioonides tuleb õppida kaarti, kuulata helisid, jälgida vaenlase käitumist ja hoida ressursse. Algajatele sobivad selgete ülesannete ja pehme raskusega mängud. Kogenud mängijad võivad valida pingelisemad projektid, mis ühendavad peitumise, uurimise ja riskantsed otsused.